Foorum

Turvalisuse tagamisest kanuuetapil	26.04.2010 19:46
Minu subjektiivsel hinnangul peaksid korraldajad tulevikus väga külma vee korral paremini tagama kanuuetapi turvalisuse. Antud juhul oli 99% turvalise köieülesande juures täiesti mõttetu kummipaat selleks, et vettekukkujat aidata. Keset karjäärialasid kus kaldani oleks olnud min 15 minutit jääkülmas vees ujumist, ei olnud ainsatki paati. Seiklussport ei pea olema 100% ohutu, ent sellise tuule ja lainega kanuuetapil oleks keset suuremat veevälja ümnerminek olnud reaalselt eluohtlik. Isegi kui suudad jääkülmas vees kaldani kahlata, siis järsust liivseinast peale seda enam ülesronijat olla ei pruugi. Sama lugu on suuremate järvedega, eriti ööetapil. Seni pole suuremaid õnnetusi juhtunud, kuid isegi suvel ei igatseks kilomeeter paar kaldast eemal ujumisretke alsustada... siim	26.04.2010 19:46
Olen nõus eeskõnelejaga, ei tasu jääda ootama esimest õnnetust, vaid pigem ennetaks seda Indrek	26.04.2010 20:04
Mõistlik lahendus võiks olla öö- ja varakevadisel etapil suurte veekogude vältimine. Nt öösel on järvel ümber läinud paatkonna avastamine päris keeruline. Jõel saab ju ikka kaldale. Samas peaks ka suvel olema järvedel vähemalt üks mootorpaadiga päästemeeskond, et vajadusel vees hulpijat aidata. Vestiga enam kui kilomeeter ujuda 15C vees ei pruugi olla kõikidele osalejatele jõukohane. Tauri	26.04.2010 20:11
Nõustun samuti. See, et me oleme kõik allkirjaga kinnitanud, et kui upume, siis omal vabalt tahtel ja täie teadlikkuse juures, ei elimineeri võimalust et kellegil ka kusagil midagi väga valesti läheb. Ei saa ka lootma jääda, et keegi kaasvõistlejatest suurt abistada saab. Tunnistan ausalt, ega mina ka väga hästi ette ei kujuta, kuidas kanuuga jääkülmas vees ulpivaid kaasvõistlejaid niimoodi päästa, et ühe kanuutäie "merehädaliste" asemel kahte kanuutäit merhädalisi ei tekiks. Tauno, Kolm Kiiret Karu	26.04.2010 20:15
Igal aastal on mõned kiibitsejaid kes tahavad kogu ürituse formaati nudida mingiks jalutuskäiguks Kadrioru pargis. Kes tunneb, et "tiivad ei kanna" siis aerutage kalda ääres (kõik punktid oleks saanud võtta kalda äärt mööda mõlades, kuigi aega oleks muidugi jah oluliselt rohkem läinud). Lõppmatuseni ei saa kõik asju garanteerida ega turvata. Minu hinnangul üks mootorpaat kogu järve kohta oli täitsa piisav. Ja laine nüüd NII kõrge ka polnud kallid sõbrad. Kui aga ikka tundub liiga ohtlik siis tuleb valida mõni teine spordiala - petanque, kurling, kabe või male. Heiki Urbala, Outline	26.04.2010 20:37
Varakevadisest etapist rääkides, on suur veekogu ilmselgelt turvalisem kui mõni jõgi, sest jões on oluliselt rohkem manööverdamist ning seetõttu ka palju kergem ümber minna. Mulle valmistas vähemasti küll kergendust, et see etapp männiku karjäärijärves oli mitte mingis pugerikus, nt. Keila jões. Kaur, Sprottt	26.04.2010 20:50
Nike paat läks A-rajal ümber teel KP31 - KP32. Sellel hetkel oli 2-4 kohal olevad paadid üksteise sabas ning ohutus ei olnud esimene eelistus (hiljem juba küll). Meie paat kõikus ohtlikult ning kohe taha vaadates nägin, et veest paistsidki vaid Nike peanupud. Õnneks oli päästepaat kohe nende juures. Ei kujuta ette, kuidas selle lainetusega oleksime neid omal jõul päästnud - ilmselt vaid üritades vees olevaid inimesi kaldale vedada. Maani oli vist ca 300 m. Varem oli endal 28 KP-sse läbi külma vee "ujudes" vaid üks mõte, et siin ei ole sugugi lõbus. Nike poisid olid muidugi uskumatult tublid, sest suutsid paadi ära päästa ja veel kolmandatena lõpetada (hilisem ajatrahv oli nende jaoks küll liiast). Karli, Salomon	26.04.2010 20:54
Heiki Ei maksa kohe demagoogiaga lajatama hakata. Asja groteski viimine on üks selge ja kindel demagoogiavõte. Kus on siin otsesõnu soovitud "kogu ürituse formaadi nudimist mingiks jalutuskäiguks Kadrioru pargis". Palun tsiteeri see koht. Ma arvan, et siin teemas peaks point olema selles, et JUHUL, kui peaks analoogse külma vee korral kanuu väga ebasobivas kohas ümber minema, et mis siis saab? Eksisteerib tõenäosus et keegi kukub sellises kohas jäisesse vette kus kaasvõistlejad aidata ei saa ja alajahtumise tõttu ei suuda ka hädaolijad mingi aja jooksul ennast kuivale toimetada. Risk on olemas ja küsimus on selles, kuidas selle riski realiseerumiseks paremini valmis olla. Samas ma usun, et korraldajad on ka erinevad riskistenaariumid ettevalmistusetapis läbi mänginud ja suutelised ka adekvaatselt reageerima, kui vajadus peaks tekkima. Tauno, Kolm Kiiret Karu	26.04.2010 21:06
Saan aru, et mingi päästepaat karjääris oli. Võistlejaterivi 2. pooles karjääril sõites ei kohanud ma peale ühe kalastaja ainsatki muud paati peale kaasvõistlejate kanuude. Ja võistluse formaadist rääkides - kui üks turvav paat keset veekogu võistluse kardinaalselt teiseks muudab, siis sry, xdream ei ole ometi reaalne ellujäämiskursus enesetapjatele? Või ongi sedasi, et see, kes rattaetapil kiivrita on, saab disklahvi kui enesele liiga ohtlik arutu tüüp ning see, kes jääkülmas vees ujuda ei jaksa ja upub, on kangelane? siim	26.04.2010 21:19
Eilne seiklus jääb tõesti meelde kerge külma supluse ja hea õnnega, et ainuke päästepaat lähedal oli. Ilma selleta oleks üsna karm ujumine kaldale olnud ja kes teab mis edasi oleks saanud, soe kindlasti poleks olnud. Kuna olen eelmisel aastal ise korraldamisel abiks olnud ja just paadiga järve peal julgestamas, arvan et 1 paat nii suurele veekogule on selgelt vähe. Ei oska kinnitada, et vaid üks paat oli, lugesin selle siit eelnevatest postitustest ning oma silmaga rohkem ei märganud ka. Eelmine aasta Ardu etapil oli minu teada päästepaate mitmeid ja ära jagatud järve erinevate osade peale kust rada läbi läks. Kevadisel etapil suuremal veekogul see minu arust nii olla võiks ka. Muul juhul aga suured tänud korraldajatele suurepärase raja eest, kindlasti kõige põnevam xdreami rada, mida ise läbinud olen. Lauri M., Team Nike	26.04.2010 23:04
Käisime 2 aastat tagasi aprilli Xdreamil ümber Klooga järve keskel. Päästepaat oli järvel olemas, kuid vaateulatusest väljas. Väga kehv seis oli. Võistlejad kanuudes sõitsid mööda ja lehvitasid. Ja nii ca 15 min, kui lõpuks tulid kaks kanuud ja aitasid meil paadist vee välja kallata ning meid sinna sisse ronida. Üks kanuu hoidis paati eest, teine tagant. See operatsioon oli ka päästjatele natuke ohtlik, kuid meie jaoks pea ainumõeldav lahendus. Siit moraal: kahe kanuuga saab ümberläinud kanuu vee peale aidata. Mõelgem seda, kui keegi kusagil järve keskel ulbib. Ja Laurile. Kui ma õigesti mäletan, siis sina panid kunagi punkti Pikasilla mudavälja keskele KP33 :) Võistluse ajal ei olnud seal ühtegi päästjat, aga vist oleks pidanud olema. Või? eduardp, Alaska Forever	27.04.2010 01:18
Ma justkui nägin kahte päästepaati. Üks tõttas suure vilekoori peale teel KP30-KP31 meie taga ümber läinud võistkonda päästma. Teist nägin teel KP32-KP34 kanuuetapi lõpu poolt punkt KP32 suunas liikumas. Samas ma pole kindel, et see teine ikka päästepaat oli, võis ka mingi suvaline tiirutaja olla, kuigi see viimane variant on kahtlane. Seda ka ei taha uskuda, et see esimene paat nii lühikese aja jooksul meile märkamatult sinna jõudis. Noja isegi kui oli 2 paati, siis ma arvan, et ka see on sellise veekogu jaoks vähe. Sest et kui tõesti peaks juhtuma, et siin läheb kanuu ümber ja seal läheb kanuu ümber ja... Aga ilmselt jääb asi ressursside/võimaluste taha - korraldajatel poleks tõenäoliselt selle vastu midagi, kui 5 paati võistlejaid turvamas oleks. Lauri, Webmedia Passion	27.04.2010 02:26
Lainetest rääkides oli eelmine aasta Ardus ikka palju ebameeldivam see olukord, kus osad punktid lõpuks keelati, kuna jänes oli ikka peal. Üldiselt ei ole ohutusse investeerimine mõistlikkuse piires kunagi raiskamine :) Juhan, JIT	27.04.2010 03:04
minu arust oli köie ülesande paat 360 oma ,et rada üles panna mitte pääste töödeks karjääris. albert	27.04.2010 12:59
Tahaks siiski toetada Heiki arvamust, et ohutu liikumistee valik on eelkõige iga võistkonna enda teha. Männiku karjääris oli vägagi hästi võimalik valida ohutu(ma)id liikumisteid ja kalda ääres, tuulevarjus sõitmine poleks kindlasti ka ajaliselt halb variant olnud. Inimlike lolluste vastu on raske võidelda - kui korraldajad olid sel korral selgelt mõista andnud, et Tallinna ringteele minna ei tohi, siis leidus ju ikkagi võistkondi, kes ka sinna ronisid. Heiti Hallikma, Kadarbiku Kanged	27.04.2010 14:16
Kummaline on see, et rattaga mäest alla sõites suudavad enamik osalejaid valida enda võimetele vastava liikumiskiiruse. Aga vee peal olles tuntakse küll ohtu, aga ei valita enda võimetele vastavat trajektoori ja pärast foorumis süüdistatakse korraldajaid et üritus oli kehvasti turvatud. Minu arvates käib võimetele vastava raja valimine selle võistluse juurde. Peaaegu alati on võimalus valida ohutum marsruut, vajadusel rattalt maha tulla, kärestiku korral ringi kanda, tuulise ilma korral valida tuulealune marsruut või hoopiski etapp vahele jätta. Otepääl rattaga mäest laskudes küündib kiirus kergelt 40-50 km/h-ni, mis võib halbade juhuste kokkulangemisel olla selgelt eluohtlik kiirus. Siinkohal võiks teha korraldajatele ettepaneku püstitada kiirusepiirangu märgid ohtlike laskumiste otsa ja kindlasti tasuks kaaluda rajale lähedal asuvate puude katmist pehmete madratsitega. P.S minule teadaolevalt on seiklusspordis kõige raskemad (ka vähemalt üks surmaga lõppenud) õnnetused juhtunud just rattaga sõites. Rain, pealtvaataja	30.04.2010 19:56
????,kus siin see ekstreem oli, neli tundi mööda karjääri "kaapida",igav ja üksluine...... arno,osavõtja	30.04.2010 21:18

« Tagasi

Xdreami foorumis kommenteerimise hea tava

Foorumi eesmärk on edastada operatiivset infot ning püstitada küsimusi, avada teemakohaseid arutelusid. Soovime, et arvamused oleksid konstruktiivsed ning kommenteerijad esineksid oma nime all. Säilitame viisaka tooni, väldime irooniat ja sarkasmi. SK Xdream jätab endale õiguse mitte vastata anonüümsetele kommentaaridele.